Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses.

Maailma üks vanimaid raviretsepte on ühe Sumeri arsti poolt kirja pandud retsept, kes soovitas juba 4600 aastat tagasi köhimise vastu meega magustatud veini. Vaaraode ajal oli Egiptuses oluline ravim kõhuvalu vastu just vein. Isegi Uues Testamendis soovitab Paulus võtta nõrkusehetkedel ja kõhu tarbeks pisut veini. Rooma poeet Plinius on öelnud, et inimese keha jaoks on kaks meelepärast vedelikku: vein seespidiselt ja õli välispidiselt. Louis Pasteur, kuulus prantsuse teadlane, on nimetanud veini kõige tervislikumaks ja hügieenilisemaks joogiks. Ometi ei määra ükski arst veinijoomist tänapäeval ravikuuriks. Alkoholi tarbimise puhul on kõige keerulisem õige mõõdu säilitamine. Kui inimesel mõõdutunne puudub, siis oleks mõistlikum alkoholi mitte tarbida. Lisaks on kerge tekkima ka sõltuvus.

Veinijoomise puhul kehtib prantsuse paradoks, sest enamasti on mõõdukatel veinijoojatel keskmisest inimesest tervislikumad eluviisid. Veinisõbrad peavad lugu heast kvaliteetsest toidust ja meeldivast seltskonnast. Prantsuse paradoksi all mõeldaksegi prantslaste söögi- ja joogiharjumusi ja selle seost südamehaigustega.

Prantslased tarbivad veini (sageli küll lahjendatud kujul) toidu kõrvale ja põevad südamehaigusi põhjamaade inimestest tunduvalt vähem. Alkoholi mõju on uuritud kogu maailmas ja on täheldatud, et nii täiskarsklased kui liigtarvitajad on südamehaiguste riskigrupis, aga mõõdukad tarbijad on keskmisest inimesest tervemad. Veinijoojatel on kõrgem hea kolesterooli tase, kääritatud viinamarjajook toimib antioksüdandina ja pidurdab rasvades ning valkudes toimuvaid muutusi, mis soodustavad ateroskleroosi teket. Veinis sisalduv alkohol soodustab sapi ja kõhunäärme tööd, seega ka seedetegevust. Klaasike veini päevas on vähendanud isegi vanuritel rohtude manustamist ja lisaks tõstab see elurõõmu.

Uuemad uuringud on toonud esile mõju ka vähihaigustele, on leitud, et vein pidurdab vähirakkude kasvu. Väike kogus veini mõjub lõõgastavalt (NB! suur kogus tekitab ahistustunde). Veini joomisel on kõige olulisem seltskond ja mõnus koosolemine (sageli on see isegi olulisem joogist endast). Mõõdukas alkoholitarbimine on inimeste puhul erinev, sest igal inimesel on oma mõõt. Alkoholitarbimisega aga kaasneb alati oht muutuda sõltlaseks (alkohoolikuks). On leitud, et 1-4 klaasi nädalas ei tekita sõltuvust.

Prantslased tarvitavad raviks kindla piirkonna veine: näiteks burgundia veine aneemia korral, beaujolais veine depressiooni korral jne. Veiniravi kutsutakse enoteraapiaks. Vein on happelisuse poolest kõige lähedasem inimese maomahlale (inimesel on pH 2,1-2,3, veinil 2,3-2,4, naturaalsel mahlal on pH 4 ja õllel 5). Veinist võib saada mitmeid vitamiine (P, A, C, B-rühma vitamiine), lisaks kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi. Sellegipoolest mõjuvad viinamarjad, millest veini tehakse inimesele teistmoodi kui vein. Klaasike veini rammusa ja rasvase söögi kõrvale lahustab rasvu, tekitab head kolesterooli, paneb vere kiiremini voolama, kiirendab seedeprotsessi. Mõõdukas veinitarbimine kahandab söögitoru- ja maohaigusi, ei lase tekkida neeru- ja sapikividel. Punase veini joojatel on vanaduses parem mälu ja nad haigestuvad harvemini Alzheimeri ja Parkinsoni tõppe, nende luud on tervemad ja eluiga pikem, meeleolu parem.

Vähene veinitarbimine meeldivas seltskonnas parandab elukvaliteeti. Harvardis tehtud uuringu põhjal (14 aasta jooksul uuriti 100 000 naist vanuses 25-42) leiti, et mõõdukas veini (ja ka õlle) tarbimine vähendas ka haigestumist suhkrutõppe 58%. Kange alkohol aga suurendas diabeediriski 150% võrreldes karsklastega. Punane vein on kasulik hammastele, hoiab igemed tervemad. 65% üle 50-stest inimestest kannatavad igemepaistetuse käes, mis on hilisema hammaste väljakukkumise põhjuseks.

Veinist rääkides ei ole mõeldud mitte “peedivett” (suhkruga magusaks timmitud odavaid veine), vaid ikka head kvaliteetset kuiva veini. Enamiku ekspertide arvates on mõõdukas veinitarbimine naiste jaoks 1-2 klaasi ja meeste jaoks 1-3 klaasi (päevane kogus). Veini ei jooda janu pärast, vaid ikka koos toiduga ja soovituslikult ka koos meeldiva seltskonnaga. Loomulikult pole vein mingi imeravim ega sobi kõigile.

NB! Vältima peaksid ägedate põletike, maksa- ja kõhunäärmehaiguste, neeru- ja kuseteedehaigustega inimesed, pruukida ei tohiks ka kangete rahustite ja ravimite tarbimise puhul. Veini ei peaks tarbima migreenihaiged ja ka rasedad peaks lapse huvides vältima. Kategooriliselt keelatud on vein (igasugune alkohol) epileptikutele.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.